Opositsiooni langenud Eesti Reformierakond korraldas esimese parlamentaarse rünnaku Jüri Ratase valitsusele läbi umbusalduse algatamise rahandusminister Sven Sesterile. Umbusaldus kukkus läbi, selle poolt hääletas 3 saadikut vähem kui oli algselt esitajaid.
Rahvusvahelisel lastekaitsepäeval 1. juunil läks Eesti Reformierakonna esimees Hanno Pevkur Toompea lossi kõnepulti ja teatas, et neil on üle anda 45 saadiku allkirjaga umbusaldus IRL-i rahandusminister Sven Sesteri vastu.
„Tänasel lastekaitsepäeval ei tahaks nii morni teemaga Riigikogu pulti tulla, aga midagi ei ole teha./…/ Aga Eesti laste tuleviku üks osa on see, kas me elame riigina võlgu või mitte ja milline on Eesti riigi rahanduslik tulevik, milline tulevik meid ees ootab. Ja seetõttu tegelikult vaadates viimaste aegade arengut, on näha, et üks Vabariigi Valitsuse liige, kes peab vastutama Eesti rahanduse eest ega saa lähtuda ainult sellest, et ma täidan koalitsiooni käsku, on asunud tooma siia Riigikogu saali eelnõusid, valitsuse toel loomulikult, mis lähevad vastuollu kehtivate seadustega, mille tulemusel me hakkame riigina elama võlgu, mis nõrgestavad riigi rahanduse seisu, Eesti riigi kestlikkust ja Eesti majandusarengu väljavaateid. Vaadates ka tänaseid lehti, Eesti Panga president, Vabariigi Presidendi majandusnõunik, mitmed ökonomistid, sh härra Nestor – stenogrammi huvides ütlen siiski, et jah, SEB analüütik Mihkel Nestor – on öelnud, et eelarve tasakaal on midagi sellist, mida lõhkuda ei saa ja laenu ei tasu võtta. Pikemad seletused seletuskirjas, aga meil on üle anda 45 rahvasaadiku nimel umbusaldusavaldus rahandusminister Sven Sesterile.”
Seejärel toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Eesti inimarengu aruanne 2016/2017” arutelu, millele kulus rohkem kui 4 tundi.
Kell 14.20 algas rahandusminister Sven Sesteri umbusalduse arutamine. Ministrile anti 5+3 minutit umbusaldajate väidetele vastamiseks.
„On tõsi, et Eesti majandusel ei ole juba aastaid olnud päikeselised ajad, hoolimata valitsuste vahetusest. Siiski on pilved hakanud hajuma ja päike pilve tagant paistma. Märk kiirema majanduskasvu võimalikust taastumisest on ka eilne Statistikaameti uudis, et Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvas 2017. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 4,4%. Loomulikult on siin tugevalt taga taastuv nõudlus välisturgudel. See tähendab, et aasta esimeses kvartalis näitas Eesti majandus üle tüki aja korralikumat kasvu./…/
Kuna majanduse kasvutempo on meile pettumusi valmistanud mitu aastat järjest, siis on meie majanduse baastase veel küllaltki madal. Töötame selle nimel, et majanduse head kasvu näitaksid ka järgmised kvartalid./…/
Eesti poliitikas ei ole viimastel aastatel esile kerkinud just palju ideid, mis meie elu tegelikult muudaksid. Erakondade programmid eelmiste valimiste eel olid pikad ja üksikasjalikud, aga neis oli väga vähe edasiviivat ja ühiskonda laiemalt puudutavaid ideid. Mõned ideed siiski on olnud. Üks nendest oli ka IRL-il. Selle eest olen ma poliitikuna nii valimiste eel kui ka järel seisnud ja seisan edasi. Maksuvaba tulu reform langetab tööjõumakse ja teeb seda jõuliselt. See aitab leevendada ka ühte Eesti majanduse keerukaimat probleemi, töötajate nappust. Järgmisel aastal tõuseb madala ja keskmise sissetulekuga inimeste maksuvaba tulu 500 eurole kuus./…/
Lisaks madalama palgaga töötavatele inimestele on keskmist palka saavatel inimestel esimesed 500 eurot maksuvabad alates 1. jaanuarist 2018. Tegu on suure muudatusega. Eelmise valitsuse 10-eurose sammuga liikudes oleks selleks kulunud 32 aastat. Nii jõuline tööjõumaksude vähendamine on võimalik teoks teha nihutades maksukoormust teenimiselt tarbimisele. Maksutõusud üksikult võttes ei saagi meeldivad olla ja neid arutades on lihtne ära unustada mis tänu täiendavale maksutulule paremaks muutub. /…/
Mitmed ettevõtjad on öelnud, et vahepeal oli palju aastaid, kus nad rahandusministri jutule ei pääsenud. Mulle meenub siinkohal Jürgen Ligi kahjuks tänaseks päevaks juba kuulus lause, et ettevõtjaid on ju vaid 4% ühiskonnast, et mis nad virisevad. Neid on tõesti ainult 4%, aga nad toovad 90% maksutulu. Kellega siis veel kui mitte nendega suhelda./…/
Opositsiooni töö on teha kriitikat, see on endastmõistetav. Ei saa aga öelda, et kurtmisele lisaks oleks opositsioon pakkunud mõne tegeliku ja sisulise alternatiivi, kuidas meie majandust kiiremini kasvama panna. /…/
Nagu ma eespool ütlesin, olen ma seda meelt, et majanduskasvu ei pea kartma, vaid seda tuleb igal viisil toetada. Kui vaadata valitsuse poliitikat tervikuna – ja valitsuse poliitika on tervik, mitte ainult tervikust välja nopitud maksumuudatused, mis viimasel ajal on kõvasti kriitikat saanud –, siis on ka see valitsus ja koalitsioonilepe tehtud kiirema majanduskasvu toetamiseks. Selle nimel olen ka mina teinud tööd täieliku vastutustundega./…/”
Sellele järgnes Jürgen Ligi küsimus, kes tahtis teada, millal ta halvustas 4 protsenti ettevõtjaid, keda ei tasu kuulda võtta ja kellele Sven Sester vastas, et ta saadab need talle eraldi, sest tegi eelnevalt kodutööd.
Edasi järgnes fraktsioonide esindajate sõnavõtud. Reformierakonna poolt oli selleks Jürgen Ligi, kes midagi positiivset ei saanud loomulikult tunnistada.
Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni esindaja Kalvi Kõva teatas järgnevat: „Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ei toeta täna kindlasti mitte rahandusminister Sven Sesteri umbusaldamist ja seda kõike ühel väga lihtsal põhjusel: rahandusminister Sven Sester täidab tõesti koalitsiooni antud suunist, koalitsiooni antud ülesannet muutmaks Eesti elu, muutmaks seda kardinaalselt just nendes võtmetes, mida me teeme meie laste, meie perede, meie inimeste heaolu parandamiseks.”
Opositsioonilise EKRE esindaja Martin Helme: „Ma tahaksin kõigile meelde tuletada, et parempoolsed saavad aru, erinevalt vasakpoolsetest, et iga euro, mille valitsus laiali jagab, on enne kellegi teise käest ära võetud. Praegune valitsus võtab seda näiteks ära abielus peredelt, sellega, et ta kaotas ära abikaasade ühise tuludeklaratsiooni, jättes sellest järele ainult kuludeklaratsiooni. Ja loomulikult vastutab kogu selle poliitika eest kogu valitsus, aga Jürgen Ligi toodud asjaolud on minu meelest sellised, mis teevad täiesti võimatuks praeguse rahandusministri jätkamise toetamise.”
Valitsusse kuuluva Keskerakonna fraktsiooni nimel esines sõnavõtuga Mihhail Stalnuhhin: „Meil oleks ammu olnud vaja muuta riigi poliitikat, pöörata see rahva poole, kohaliku omavalitsuste poole, sotsiaalpoliitika poole, ja rohkem panustada investeeringutesse. Praegune koalitsioonipoliitika ongi selline. Arusaadav, et kõik ei saa sellega rahul olla, sest Lomonossovi-Lavoisier’ seadus ütleb: ei ole võimalik ühest kohast võtta nii, et sealt ei kaoks midagi. Ikka on kuskilt midagi vaja võtta. Me lahendame kõik need probleemid ära ja selleks on meil piisavalt aega. Aga täna me kinnitame, et me toetame praeguse koalitsiooni poliitikat ja oleme vastu umbusaldusavaldusele. Ma rääkisin muidugi Keskerakonna fraktsiooni nimel.”
Sesteriga samasse erakonda kuuluv Isamaa ja Res Publica liidu fraktsiooni esindaja Priit Sibul: „Head kolleegid! See valitsus sai ametisse novembrikuus ja ma absoluutselt mõistan, et kõigile ei ole see meeltmööda. Hommikul oli kohtumine Igor Gräziniga, kes ütles, et iga opositsiooni eesmärk ja võimalus alati on, et kui vähegi võimalik koalitsiooni umbusaldada, siis ta seda ka teeb. Seda me täna siin ka näeme./…/ Kui on ministrile ette heidetud seda, et ta tõstab makse, siis sama palju kritiseeritakse teda arusaamatul põhjusel selle eest, kui ta püüab leida lahendusi, et neid makse ära jätta. Ma arvan, et tasuks korra peegli eest läbi käia ja mõelda, milles ja kes täpselt süüdi on. Me oleme leppinud kokku koalitsioonis teatavad poliitikasuunad ja neid on Sven Sesteri eestvedamisel ellu viidud. IRL-i fraktsioon toetab rahandusministrit.”
Vabaerakonna nimel kõneles Andres Ammas, kes oli varem Isamaaliidus ja lausa selle peasekretär: „Sven Sester on rahandusministrina suutnud midagi täiesti ainulaadset ja uskumatut. Ma pean silmas asjaolu, et kuigi ta mõni hetk tagasi rääkis suhtlemisest ettevõtjatega ja ta on aastaid olnud IRL-i võtmeisik suhtlemises sponsorite ja ettevõtjatega, siis nii massiivset vastuseisu ettevõtjate poolt, nagu see väljendus eile meile ja avalikkusele saadetud ettevõtlusorganisatsioonide ühises pöördumises, ei mäletagi, vähemalt mitte Eesti lähipoliitikast./…/
Kolleeg Jürgen tsiteeris siit puldist härra Sven Sesteri varasemaid väljaütlemisi. See on kõik mustvalgel kirjas, seda ei saa olematuks teha, kuigi võib-olla täna tahaks keegi. See paneb härra ministri väga keerulisse olukorda, kohati, võiks öelda, lausa skisofreenilisse olukorda. Ta on rääkinud ühte, siis rääkinud eelmise valitsuse rahandusministrina teist ja nüüd, selle valitsuse rahandusministrina räägib hoopis kolmandat. Millal ta siis on tema ise? Millal oli Sven Sester tema ise? Kas siis, kui ta ütles, et eelarve tasakaal tuleb põhiseadusesse raiuda, või on ta seda nüüd, kui ta ütleb, et see enam ei ole tähtis? Selline olukord võib, vabandage, üks kord viia isiksuse lõhestumisele. Sellest tuleks Sven Sester päästa.
Ma saan aru, kui tänane koalitsioon ja IRL eriti ei saa opositsiooni umbusaldusega kaasa tulla – teie uhkus ei luba seda lihtsalt. Hea küll, hääletage täna siis umbusalduse vastu, aga võtke homme ise midagi ette. Tooge Sven Sester sealt tule alt ära ja vahetage rahandusminister välja. Tema ei pea tõesti kõiki koalitsioonikaaslaste poliitiliselt lühinägelikke ja rumalaid mõtteid teoks tegema ja nende eest vastutust kandma.”
Järgnes tavaline protseduur enne olulist hääletust: kohaloleku kontroll. Ennast registreeris 94 saadikut. Umbusalduse poolt hääletas 42 saadikut(3 vähem kui algatas) ja selle vastu 52 saadikut. Sven Sesteri umbusaldus ei leidnud toetust. Kokku kulus sellele 33 minutit.
See oli esimene Reformierakonna umbusaldus Riigikogus praeguse valitsuse vastu.
