Jaadla kohtuasi tuleb siiski 2012. jaanuaris

Rakvere linnapea Andres Jaadla süüdistus korruptsioonivastase seaduse rikkumises tuleb siiski arutusele  16.-20. jaanuar ning 6. ja 8. veebruaril 2012. See teisipäevane istung.

25. oktoobri istung on seotud järgneva tegevusega:

Andres Jaadla sõlmis mullu oktoobris töövõtulepingu OÜga Rakvere Linnahooldus Rakvere linna ohtlike jäätmete hoiukoha hoolduseks ja valveks aadressil Spordi 20. Jaadla oli OÜ Rakvere Linnahooldus nõukogu liige, sellega rikkus ta korruptsioonivastases seaduses sätestatud keeldu teha omavalitsuse esindajana varalisi tehinguid seaduses nimetatud isikutega, kelleks on osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik. Politsei määras Jaadlale 3000kroonise (191 eurot) trahvi.

http://www.ohtuleht.ee/449007

Pange tähele, et artiklis ei mainita Rakvere linnapeal Jaadla kuulumist Reformierakonda.

Kreisilinn Rakvere? Ei, korruptsioonipesa oravatele, Jaadla näital

Rakvere linnapea Andres Jaadla sattus 2010. aasta sügisel politsei uurimise alla seoses kahtlustustega Korruptsioonivastase seaduse rikkumises.

“Korruptsioonivastase seaduse kohaselt oleks Andres Jaadla pidanud ennast taandama temaga seotud ettevõtetega seotud küsimuste lahendamisest ja mitte osalema linnapea ning linnavalitsuse liikmena nimetatud otsuste tegemises. Samuti poleks ta tohtinud temaga seotud ettevõtetega sõlmida lepinguid.”

http://www.virumaateataja.ee/414709/andres-jaadla-astub-kohtupinki-johvis/

Kohus pidi juhtumit arutama 23. mail 2011. Ilmselt seda ka tehti aga meedias ei õnnestunud selle kohta leida ühtegi kajastust.

Nüüd on saanud teatavaks, et järgmisel teisipäeval 25. oktoobril kell 10 toimub Jõhvi kohtumaja 2. saalis istung (juhtum 4-11-1439), millel arutatakse Andres Jaadla kaebust Ida Prefektuuri otsusele nr 2401, 10,000024 . Tõenäoliselt määras politsei reformikale trahvi, mille viimane siis vaidlustas.

See seab halba valgusse kogu Rakvere linna, sest ühegi teise Eesti linna juhti pole Korruptsioonivastase seaduse rikkumise pärast eelnevatel aastatel isegi mitte uuritud, rääkimata selle eest trahvi(?) otsuse tegemisest.

Inimesi hirmutatakse pensionisüsteemi kadumisega

Pajula: riikliku pensionisüsteemi lõpp on lähedal
http://www.postimees.ee/603080/pajula-riikliku-pensionisusteemi-lopp-on-lahedal/

Pensionisüsteemi lõpp on lähedal
http://www.ohtuleht.ee/448503

Eamets: pensionid päästab osaliselt võõrtööjõud
http://uudised.err.ee/index.php?06237101

Need 3 linki kasutavad ära inimeste ebakindlust tuleviku suhtes. Pikemas perspektiivis on need muidugi õiged, sest pensionifondid on loodud inimeste raha riisumiseks, mitte neile tulusa elu tagamiseks. Esimesed väljamaksete saajad võivad üsna kindlad olla, et nende raha ei lähe kaduma. Samas on hilisematel liitujatel juba kahtlane, kas nende väljamakseteks vahendeid piisab. Nagu kirjutas Virgo Kruve juba 2010. aasta augustis, siis pension on üha eemalduv miraaž. Selle all mõtles ta pensioniea tõstmist. Praegu räägib Hardo Pajula, et see on justkui püramiidskeem, mis saab otsa altpoolt tulijate arvu vähenemisega ja teine liberaalsete vaadetega Raul Eamets teeb jällegi ettepaneku võõrtööliste sissetoomiseks. See on lühinägelik käitumine, sest Eesti kiire vananemine ongi tingitud sellest, et ENSV aegadel toodi siia palju võõrtööjõudu Venemaalt ja teistest liiduvabariikidest. Nüüd on nad lõpetanud tööl käimise ja ootavad pensioni. Oma noorusajal ei saanud nad piisavalt palju lapsi, kes nüüd oleksid kasvanud tööealisteks ja nii ongi olukord, et tööturul on vähem inimesi kui pensioni vajajaid.

Kohtutäi Risto Sepp sai kriminaalsüüdistuse

Lõpuks ometi on asutud seadusi eiravaid kohtutäitureid korrale kutsuma. Neist üks jultunumaid Risto Sepp sai TV3 uudiste teatel kriminaalsüüdistuse. Millise asja eest, pole kahjuks teada, sest 20. oktoobri saates seda kirjas ei olnud. Otsisin ka internetis aga sealne otsing ei andnud veel vastust.

Taustaks olgu öeldud, et selle kirjutajal oli isiklik kokkupuude selle kohtutäiga. Seaduste selgitamine talle võttis poolteist aastat aega, 2 Justiitsministeeriumi korrale kutsuvat otsust ning lõpuks halduskohtu otsust. Seda kõike selle pärast, et ta arvas endal olevat õiguse küsida menetluse alustamise tasu kui dokumendid saatis kulleriga valel aadressil, kus neid keegi ei saanudki vastu võtta.

See olgu ka lisatud, et Tõnis Palts maksis talle pool miljonit linna rahast (täpsemalt küll umbes 0,6 miljonit krooni) Tartu maantee laiendusele ette jäänud büroopinna eest. Siis ta oli veel Res Publica liige, nagu ka Palts.

Rohkem ei hakka siinkohal meenutama seda kokkupuudet lugemisraskusega inimesega, kellel pealegi on ka valetavad abilised (tõlgendas samamoodi ekslikult seadust).