23. august on Eesti mahamüümise tähtpäev, sest siis sõlmiti Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel Molotov-Ribbentropi pakt ehk MRP. Sellel kuupäeval 1987. aastal sai alguse ka Eesti ENSV riigikorra muutuseni viinud sündmused, mida tuntakse Hirvepargi nime all.

Täna on terve hommikupooliku sadanud ja alles lõunal on päikest näha. Raadios jagab selgitusi Lagle Parek, kes oli küll ka seotud tookordse Hirvepargi sündmustega aga sidus ennast isamaa reeturite liiduga (IRL) ning  võtab viimasel ajal sagedasti meedias sõna neile huvi pakkuvatel teemadel. Näiteks oli selleks Pirita tee äärde (Pirita TOP purjespordikeskus) rajatav uus kõrghoone. Maavanem pidas seda sobivaks aga IRL-i liige oli ikkagi meedias kui selle vastane.

Tänaseks hetkeks on Tiit Madisson lahkunud Eestist, sest ta ei kohanenud uue poliitilise olukorraga. Õigupoolest jäi ta enda vaadetele kindlaks ning ei segunenud kartelliparteidega. Vahetult pärast Pronksiööd üritas ta luua uut poliitilist liikumist ja tegi kogunemisi ka Hirvepargis aga siis ilmselt lõi käega ja läks Lõuna-Euroopasse.

MRP on tagasi ka 2012. aastal. Täpselt nädala pärast ehk 30. augustil kinnitab parlament meie toetuse ja sissemakse ESM-i, sest sellise lubaduse on poliitikud oma Euroopa partneritele andnud. Inimeste ja maksumaksjate arvamus ei loe, sest Brüsseli sanktsioonid saabuksid kiiremini kui järgmised valimised ja pealegi on kombeks soosida neid poliitikuid, kes seisavad näoga Euroopa poole. Meenutage kasvõi seda pahameelt, mille vallandas möödunud aasta novembris kreeklaste mõte korraldada referendum laenupakettide teemal. Seda ei peetud demokraatiaks, vaid hoopis mingiks ohtlikuks juhtumiks. Samasugused reageeringud järgnesid sellel suvel Rumeenia poole, sest seal oli otsustatud korraldada referendum presidendi tagandamiseks. Euroopa poliitikud olid mures, et kuidas nii ikkagi saab, sest taolised referendumid on ohtlikuks pretsedendiks. Mõelge ise, mis saaks Merkelist, Montist või mõnest teisest oma riigi võlakoormat suurendavast poliitikust kui tema tegevuse üle saaks korraldada referendumi? Kindlasti oleks see demokraatlik aga mitte kooskõlas Euroopas kujunenud poliitilise süsteemiga, mis vaid inimeste kaasamise imiteerimiseks korraldab iga 3-5 aasta järel valimisi (periood varieerub) ja ülejäänud ajal teeb mida ise tahab.