Praegu on põnev aeg, kus paari päevase vahega tuli teade 2 uue erakonna asutamise plaanist. Üks neist on kevadest alates koos käinud liikumine “Eesti 200” ja teist loob Vabaerakonna hüljatud hunt Artur Talvik.

Eestis on registreeritud 11 erakonda, neist 6 on parlamendis ja 5 ei ole parlamendis. Välja on jäänud: Eesti Iseseisvuspartei 80051885, EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI 80060022, Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu 80051862, Erakond Eestimaa Rohelised 80223139 ja Rahva Ühtsuse Erakond 80374223.

Parlamendis on esindatud: Eesti Keskerakond 80053370, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 80040344, Eesti Reformierakond 80043147, Eesti Vabaerakond 80366548, ISAMAA Erakond 80243584 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond 80052459.

Praeguste erakondade seas on suur rabelemine üksteisega ja mõnedel parteidel ellujäämise eest. Näiteks Isamaa oli varem Res Publica ja Isamaa liit aga valimiskünnisele langedes muutiski nime. Muutunud nimi ei tee neid puhtamaks. Pigem meenutab, et taastatud iseseisvuse algusaastatel tegi Isamaa sigadusi(Iisraeli relvaost, erastamine – ärastamine, omandireform, sundüürnike probleem, rublamüük, jne.).

Ellujäämise piiril rabeleb Vabaerakond. Selle kevadel valitud esimees Andres Herkel näib praeguseks olevat erakonnas rünnaku alla sattunud. Samuti eraldus erakonnast uut erakonda teha lubav Artur Talvik. Lihtsam oleks tal olnud minna mõnda teise erakonda või teostada Vabaerakonnas võimupööre kui teha päris algusest uus erakond.

Ilma probleemideta ei ole ka suurima toetusega Keskerakond ja Reformierakond. Esimesel on käimas rida menetlusi ERJK ja kohtus prokuratuuriga. Teine sai uue esimehe Kaja Kallase, kellest on üsna vähe kuulda olnud ja tehtud avaldused pole midagi reformi sarnast avalikuks teinud.

Kõige stabiilsemas seisus näib olevat Konservatiivne Rahvaerakond ehk EKRE. Nad on opositsioonis, saavad olla valitsuse vastu ja samas lubada inimestele südamelähedasi asju, ilma väga suure riskita, et nad peavad järgmistel valimistel neid valitsusse saamisel ka realiseerima. Nad ei saa valimistel esikohta ega pea valimislubadusi täitma asuma, sest koalitsiooni väiksemad osapooled ei saa kõiki valimislubadusi realiseerida.

Lõpuks tuleb ära märkid ka sotsiaaldemokraadid, kelle esimees Jevgeni Ossinovski lahkus valitsusest ministri ametist põhjendusega, et tahab keskenduda erakonna valimiskampaaniale. Augusti algul lahkus ka Urve Palo ministri ametist. Mõlema tuntud poliitiku asendajaks sai tundmatu inimene(Riina Sikkut ja Rene Tammist), kes pole isegi parlamendis asendusliikmeks olnud. Väljastpoolt poliitikat inimeste toomine näitab, et kogenud poliitikud hoiduvad praeguse valitsuse tööst.

Meenutame kümnendi algust, kus Soomes tõusid Põlissoomlased parlamenti ja nendega sarnane algatus tekkis ka Eestis.

29. oktoobri õhtul toimus Tallinnas Tõnismäel inimeste kogunemine, mida ametlikult nimetati piketiks. Eesti Reformierakonna kontori vastas üle tee oli kogunenud umbes 50 inimest erinevate plakatitega. Põhjuse neile oli andnud partei ise, mis varjatud päritoluga raha vastuvõtmise järel püüdis juhtunut vaikimisega summutada, sellest rääkinud inimesi diskrediteerida ja viimaks nimetas tõendite puudumist oma võiduks, et süüdistused ei jõudnudki kohtusse. Sellele oli eelnenud 3 päevane pikett erakonna enda poolt registreeritud üritusena, kus ei osalenud ühtegi inimest aga mis takistas ka kõigil teistel koguneda, sest kahte üritust ühte kohta ei luba seadused.

Piketile tulnud võisid oma arvamused kirjutada plakatitele ja puhuda vilet aga see ei jõudnud ühegi parteilasena, sest Eesti Reformierakonna töötajad oli oma kontorist lahkunud. See oli demonstratiivne käik, millega näidati, et protestid ei jõua neile kohale.

23. august on Eesti mahamüümise tähtpäev, sest siis sõlmiti Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel Molotov-Ribbentropi pakt ehk MRP. Sellel kuupäeval 1987. aastal sai alguse ka Eesti ENSV riigikorra muutuseni viinud sündmused, mida tuntakse Hirvepargi nime all.

Täna on terve hommikupooliku sadanud ja alles lõunal on päikest näha. Raadios jagab selgitusi Lagle Parek, kes oli küll ka seotud tookordse Hirvepargi sündmustega aga sidus ennast isamaa reeturite liiduga (IRL) ning  võtab viimasel ajal sagedasti meedias sõna neile huvi pakkuvatel teemadel. Näiteks oli selleks Pirita tee äärde (Pirita TOP purjespordikeskus) rajatav uus kõrghoone. Maavanem pidas seda sobivaks aga IRL-i liige oli ikkagi meedias kui selle vastane.

Tänaseks hetkeks on Tiit Madisson lahkunud Eestist, sest ta ei kohanenud uue poliitilise olukorraga. Õigupoolest jäi ta enda vaadetele kindlaks ning ei segunenud kartelliparteidega. Vahetult pärast Pronksiööd üritas ta luua uut poliitilist liikumist ja tegi kogunemisi ka Hirvepargis aga siis ilmselt lõi käega ja läks Lõuna-Euroopasse.

MRP on tagasi ka 2012. aastal. Täpselt nädala pärast ehk 30. augustil kinnitab parlament meie toetuse ja sissemakse ESM-i, sest sellise lubaduse on poliitikud oma Euroopa partneritele andnud. Inimeste ja maksumaksjate arvamus ei loe, sest Brüsseli sanktsioonid saabuksid kiiremini kui järgmised valimised ja pealegi on kombeks soosida neid poliitikuid, kes seisavad näoga Euroopa poole. Meenutage kasvõi seda pahameelt, mille vallandas möödunud aasta novembris kreeklaste mõte korraldada referendum laenupakettide teemal. Seda ei peetud demokraatiaks, vaid hoopis mingiks ohtlikuks juhtumiks. Samasugused reageeringud järgnesid sellel suvel Rumeenia poole, sest seal oli otsustatud korraldada referendum presidendi tagandamiseks. Euroopa poliitikud olid mures, et kuidas nii ikkagi saab, sest taolised referendumid on ohtlikuks pretsedendiks. Mõelge ise, mis saaks Merkelist, Montist või mõnest teisest oma riigi võlakoormat suurendavast poliitikust kui tema tegevuse üle saaks korraldada referendumi? Kindlasti oleks see demokraatlik aga mitte kooskõlas Euroopas kujunenud poliitilise süsteemiga, mis vaid inimeste kaasamise imiteerimiseks korraldab iga 3-5 aasta järel valimisi (periood varieerub) ja ülejäänud ajal teeb mida ise tahab.

Idaraha liit ehk IRL on liikmeks võtnud ka alaealisi, kes astusid parteisse 14 aastaselt. Tõsi, see on piisav vanus, et olla vahekorras täisealisega aga sellegi poolest on tegemist erakonnaseaduse rikkumisega.

§ 5. Erakonna liikmed
(1) Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik.

Saage tuttavaks neiuga, kes sündis 1988 ja erakonda astus 2002 ehk 14 aastaselt.

Siin ka pilt temast televisioonis.