Alates Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga 2004. aastal on toimunud kõigis liikmeriikides avaliku sektor võlakoormuse kasv. Üldnumbrites inimese kohta on kõige rohkem riigivõlga võtnud Iirimaa 22067 eurot, Kreeka 12414 €, Luksemburg 11142€, Saksamaa 7824€, Prantsusmaa 7163€ ja Portugal 6896 €. Sellest loetelust ilmneb, et suured tuumikriigid Saksamaa ja Prantsusmaa on ka iga oma elaniku kohta (lapsed ja vanurid nende hulgas) võtnud rohke laenatud eurosid kui Portugal, Itaalia või Hispaania. Nad ei ole küll sedavõrd palju juurde laenanud kui Iirimaa ja Kreeka aga sellegi poolest on muretsemiseks põhjust.
Eestis on siiani jäänud mulje, et sakslased ja prantslased päästavad Euroopa perifeerias asuvad eurot kasutavad riigid. Tegelikult suurendavad nemad oma võlakoormat.
Kui võlgade kasvamise edetabeli 1. ja 2. kohal olevad Iirimaa ja Kreeka on juba käpuli, siis samas suunas liiguvad ka Berliin ja Pariis.
1. Iirimaa 22067
2. Kreeka 12414
3. Luksemburg 11142
4. Saksamaa 7824
5. Prantsusmaa 7163
6. Portugal 6896
7. Holland 6433
8. Austria 5766
9. Itaalia 5424
10. Belgia 4890
11. Hispaania 4661
12. Soome 3277
13. Sloveenia 2965
14. Slovakkia 2261
15. Malta 2141
16. Küpros 929
17. Eesti 350
Graafiliselt näeks see välja selline:
Graafik. Aastatel 2004. kuni 2010. eurotsooni liikmetest enim riigivõlga suurendanud riigid on Iirimaa, Kreeka, Luksemburg, Saksamaa ja Prantsusmaa. Eurostati andmete alusel tegi graafiku Virgo Kruve
Mida siia veel lisada?
Kui vaadata üldnumbreid, siis Saksamaa riigivõlg oli 2010. aastal 2,07 triljonit eurot. See on ligikaudu sama suur kui 14 riigil kokku: Iirimaa, Portugal, Hispaania, Kreeka, Malta, Luksemburg, Küpros, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Austria, Eesti, Belgia, Holland on kokku laenanud 2,34 triljonit eurot. Inimesi on neis 14 riigis kokku 118 miljonit 219 tuhat aga Saksamaal vaid 82 miljonit 531 tuhat.
Eesti demokraatia ei ole näinud sellist kiirustamist kui toimus 2011. aasta 39. nädalal. Parlamendile esitati teisipäeval esialgne seaduseelnõu EFSF-iga liitumiseks ja juba neljapäeval korraldati ka selle teine ja kolmas lugemine. Kokku toimus asja arutelu neljapäeval kell 10 kuni 14.00. Seejuures oli muudatuste esitamise tähtaeg samuti kell 14.00. See on ennekuulmatu, et arutelu lõppedes kukub ka tähtaeg paranduste esitamiseks. Tegelikult lõppes ametlikult istung kell 14.04 ehk pärast muudatuste esitamise tähtaega.
Seejärel toimusid erakorralised istungid. Esimene neist oli kell 17 ja kestis umbes 15 minutit. Selle lõppedes määrati järjekordse istungi toimumise ajaks 1 tund hilisem aeg ehk siis kell 18.15.
Kell 18.15 jätkus arutelu ja toimusid mõned sõnavatud. 2. lugemine kestis 19.03ni. Muudatuste esitamise tähtaeg oli 30 minutit ehk kuni 19.33ni.
Kolmas täiendav istung algas kell 20.33. Pulti tuli taaskord Aivar Sõerd, kes kokutas vastuseid. Näiteks küsiti tema käest kahe erineva inimese poolt, et millal nägi tema hääletusele minevat teksti versiooni (see oli erinev teisipäeval algatatud tekstist) kuid vastust sellele ei tulnud. Ilmselt oleks see olnud väga piinlik ülestunnistus, et samal päeval pandi tekst kokku. Järgnesid fraktsioonide sõnavõtud.
Kell 21.58 toimus hääletus. Poolt hääletasid IRL-i, Reformierakonna ja SDE fraktsioonid (erandid olid Gräzin ja Raid). Vastu oli Eesti Keskerakonna fraktsioon. Andmed leiab siit aadressilt
Riigi tähtpäevad näitavad, mida peetakse meenutamist väärivaks ja tähtsaks. Eesti Vabariigis tähistati 22. septembrit Vastupanuvõitluse päevana. Sellel päeval 1944. aastal tungisid Nõukogude Liidu väed Tallinna ja saksa okupatsiooni asemel tuli teine (kommunistlik) võim.
Selle päeva tähistamine näitab, et eestlased elavad endiselt minevikus. Kusagil II maailmasõja lõpuaastas kui natsi Saksamaa oli juba taganemas.
Neljapäeval oli üsna huvitav jälgida telekanalite kajastust sündmusest.
Esiteks: venekeelne ETV2 näitas kaitseministri poolt pärja panemist ristisambale, mille ehitas tema erakonnakaaslane Jaak Aaviksoo umbes 120 miljoni krooni eest, kuigi algne leping sõlmiti 65 miljoni peale. Ühesõnaga, klaasist korruptsioonisamba juures.
22. september 2011 ETV venekeelne "Aktuaalne Kaamera" näitas kaitseminister Mart Laari ja 5 kaaslase poolt lillede asetamist Vabadussõja võidusamba jalamile.
Mart Laar on ideoloogiliselt tabavalt musta värvi mantlis.
Sündmus oli nii ebaoluline, et ükski inimene peale poliitiku ja tema semude ei jäänud kaadrisse. Kurb, sest jätab mulje ainult 5-6 inimese poolt tähtpäeva meeles pidamisest. Muidugi tuleb meenutada, et päev sai tähtpäevaks just IRL-i eestvedamisel.
Vabadussõja võidusamba ümber on tühjus. Keegi ei tähista seda päeva
.
Sama päeva õhtul toimus pimedas veel üritus tudengitele, kus haridusminister Jaak Aaviksoo pidas kõnet selle sama ehitise juures, mille lepingu tema allkirjastas 65 miljoni krooni peale aga tegelikult maksti 120miljonit
Selline oli ametlik Eesti Vabariigi ürituste nimekiri.
Teistsuguse loetelu sündmustest sai venekeelse PBK vaataja. Näiteks nägi ta Enn Tarto ja Anne Eenpalu poolt pärja asetamist Vabadussõja võidusamba jalamile ja nende üritusel oli kümneid inimesi.
Anne Eenpalu ja Enn Tarto. PBK kaader
Järgnev on vaade kõnede pidamisest. Vasakul seisavad inimesed, keda lugesin erinevatest kaadritest vähemalt 35
Inimeste kõnekoosolek, Anne Eenpalu ja Enn Tarto taustal seismas. Kaader PBK
Tarto paneb pärja. Ilmselt Mart Laar oli selleks ajaks juba ära käinud.
22. september 2011 pärja asetamine Vabadussõja võidusamba jalamile (Enn Tarto). Kaader PBK
Üks pilt ka suuremast osas kohale tulnud inimestest.
Eesti inimesed mälestavad. Kaitseminister Mart Laar nende üritusel ei käinud. Kaader PBK
Neid oli kindlasti vähem kui Pronkssõduri juurde kogunenuid.
Pronkssõduri juurde kogunenud veteranid ja noored venelased. Kaader PBK
Järeldus 22. septembri teleuudistest võiks olla selline, et venekeelne ETV jättis Pronkssõduri juurde kogunenud inimesed näitamata, seda tegi ka ETV. Eesti Reformierakonna ringhääling näitas ainult Mart Laari ja Jaak Aaviksoo poolt pärja panemist või kõnedepidamist.
Kõige objektiivsema ülevaate tegi hoopiski venekeelne PBK, mis näitas Pronkssõduri juurde kogunenud veterane kui ka vähemalt 35 osavõtjaga Eenpalu ja Tarto üritust Vabadussõja võidusamba juures pärgade asetamiseks. Mõmmibeebi kaitseminister (IRL-i esimees) kartis inimesi ja käis vargsi oma pärga panemas.
.
9. septembril 2011 tehti Harju Maakohtu registriosakonnas kanne, millega registreeriti MTÜ Põliseestlased. Ilmselgelt poliitiliste kavatsustega ja üle lahe Põlissoomlaste (Perussuomalaiset) eeskujul.
Selle juhatuse liikmetest on varasemast tuntud Jüri Toomepuu, kes saabus 1992. aastal Ameerikast siia Riigikogu valimisteks kandideerima. Tema ringkond oli Valga-, Võru- ja Põlvamaa aga tuntus ning tegevus jäid väheseks. Ta ei õigustanud temale antud suurt häälte hulka ja kohta parlamendis. Järgmistel 1995. aasta valimistel sai ta 4,6 korda vähem hääli, mis arvuliselt oli 13269 häält.
Jüri Toomepuu kandideerimised. 1992. aastal sai ta 16904 häält ja mandaadi parlamenti (Riigikogu) aga 3 aastat hiljem olid 13269 inimest loobunud tema poolt hääletamisest. Tõenäoliselt on 78,49% võrra alanenud toetus üks märkimisväärsemaid.
Vähemalt registrikaardi järgi on Toomepuu kõige eakamaid liige selles seltskonnas. Ilmselt ta on maskoti eest.
Põliseestlased MTÜ registrikaart 23. september 2011
Noorim mees selles pundis on Georg Kirsberg, kes lahkus skandaaliga Kaitseväest ja seda kajastas ka ETV saade Ringvaade (kuuldavasti). Pärast seda kirjutas ta ka Delfis artikli, mida siinkohal viitama ei hakka.
Mida neil on praeguseks pakkuda? See Kirsberg on valmis kirjutanud ühe hüper-super-mega dokumendi, mis peaks kõigile head tooma. Ilmselt on selle autoril suurushullustust. Lugege ise selle lõppu!
Põliseestlased MTÜ praegune valitsemisprogramm, mis on koostatud 12. septembril Saksamaal Kielis ja leitav aadressilt http://poliseestlased.org/attachments/File/PE_valitsemisprogramm.pdf *faili koopia link teksti lõpus
Järgnevalt mõned Põliseestlaste utoopilisemad lubadused ja [sulgudes] nende kommentaarid.
1. Taastada koheselt Andrus Ansipi eelne andmekaitse seadus [Mida sellega mõeldakse? Arhiivide avamist või elektronside jälgimise lõpetamist? Selle viimase surus peale Euroopa Liit]
2. Täita KAPO read otsast lõpuni isikutega, kelle truuduses Eesti riigile kahelda ei saa. Seejärel panna KAPOle ülesandeks viia läbi põhjalik juurdlus endiste
punapartei funktsionäride suhtes [Kapomehed on truud sellele, kes neile palka maksab. Praegusel juhul ansiplastele ja laarikutele]
3. Kuulutada 27. märts ametlikult Langenud Vabadusvõitlejate päevaks
4. Koheselt püstitada pealinna Eesti sõduritele pühendatud monument, mis Lihulast 2002. aastal teisaldati [faktitundmine, see oli ikka 2004. aastal]
5. Viia läbi Põhiseaduse reform ning võtta vastutusele kõik poliitikud, kes on
Põhiseadust rikkunud [vali kord, nagu Res Publica 2003. aastal]
6. Piirata Eestist inimeste väljarändamist – luua siia eneseteostusvõimalused
7. Hakata väliseestlasi Eesti ühiskonda tagasi integreerima
8. Arendada vabal konkurentsil baseeruvat majandust, mis looks võrdsed
võimalused kõigile
9. Peatada Lasnamäele Vene õigeusu kiriku ehitamine [usulise vaenu õhutajad]
10. Panna peale moratoorium Lennart (Nikolajev) Mere poolt 1994 aastal sõlmitud Juulileptele [Kas selleks pole nagu hilja? Umbes 15 aastat hiljem.]
11. Viia sisse riiklikud keeleeksamid, mille mitte sooritamisel tühistada Eesti
kodakondsus
12. Keelata mittekodanikel valimine kohalikel valimistel [See läheb vastuollu Euroopa Liidu direktiivide ja põhimõtetega, näitab autori teadmatust]
13. Viia Kaitseväe kontsepsioon vastavusse Eesti vajadustega [õigem oleks öelda, Eesti rahaliste võimalustega]
14. Säilitada ajateenistus ning soosida Kaitseliitu
15. Tihendada Kaitseväe koostööd tsiviilühiskonnaga
16. Koheselt vallandad kõik Kaitseväelased, kes heal tasemel eesti keelt ei valda [kõik pole eesti peres kasvanud, see ei tee neid vähem patriootideks ega nõua eemale tõrjumist, sallimatus eestivenelaste vastu]
17. Sisse viia presidendi otsevalimised [selle poolt on kõik poliitikud aga keegi pole ära teinud, Urmas Reinsalu pani selle lausa 9 korruselise maja seinale]
18. Sisse viia demokraatlik valimisseadus [Mille poolest see erineks praegustest? Eesti seadused on kooskõlas Euroopa tavadega]
19. Pensioni II samba leping viia kooskõlasse Põhiseadusega
20. Taastada Eesti pangandus [Kust tuleb kapital ja inimesed?]
21. Töötada välja ühistupanganduse kontseptsioon ning ühistumajanduse
kontseptsioon (viia need õpetused ülikoolide õppekavadesse) [Praegu elame 21. sajandil ja 1930ndate ühistute aeg ei tule enam kunagi tagasi. Eelmisel aastal oli ka ühistute hooaeg meedias aga sellest enam ei räägita]
22. Luua Eesti kapitalil põhinev majandus, mis raha oma riiki investeeriks [rahal pole riiki, tema liigub soodsamatesse kasvamise tingimustesse]
23. Arendada edasi kodanikuühiskonna kontseptsiooni, mille raames sellepõhine õpetus sisse viia põhikooli ja keskkooli õppekavadesse
24. Tõsta õpetajate palkasid [keegi ei vaidleks vastu aga kust tulevad tulud?]
25. Viia sisse tasuta kõrgharidus [kes selle kinni maksab riigikassa tuludest?]
26. Taastada Eesti põllumajandus [sisutühi loosung. Samahästi võiks teatada, paneme päikese läänest tõusma]
27. Hoida riigikulul väljakoolitatud arstid ja hooldustöötajad kodumaal [kas sunnismaisus Euroopa Liidu ühes liikmesriigis? Inimeste vabast liikumisest pole kuuldud]
28. Kaotada maamaks [Millisest maksust peetakse üleval armeed, et see tagaks maaomandi säilimise välisvaenlase eest?]
Selle valitsemisprogrammi järgi tundub tegemist olevat loosungite, soovmõtlemise ja ebarealistlike asjadega. Mõned punktid on ka teostatavad, näiteks 3, 14 ja 15, mis ei vaja üldse rahalisi vahendeid ega kohta kellegi märgatavat vastuseisu.
Eriti sisutühi on loopida mõtteid stiilis taastada Eesti pangandus, kaotada maamaks või tõsta õpetajate palkasid.
Nende inimeste kirja pandud teksti järgi pole Põliseestlastel küll mingit mõju poliitikale. Pigem teostub punkt 7 ehk “Hakata väliseestlasi Eesti ühiskonda tagasi integreerima.” Jüri Toomepuu tuli Ameerikast, teda on vaja integreerida. Georg Kirsberg pani selle kirja Saksamaal, ilmselt vajab ka tema integreerimist.
Lõpetuseks oluline küsimus nende tegevuse kohta, et miks nad tegutseva eksiilis Saksamaal.
4. Miks peab liitumisavaldused Saksamaale saatma?
Sest Eestis pole ühtegi juhatuse liiget, kes neid vastu saaks võtta. Tulevikus volitame Eestis kedagi seda tegema ning tuleb ka võimalus saata liitumisankeet e-mailiga ja digiallkirjaga.
On ajaloos ennegi juhtunud, et isamaalise liikumise liidrid välismaal eksiilis viibivad. Kui on tõsine soov isamaa jaoks midagi ära teha, siis takistuseks see asjaolu kindlasti ei ole.
http://poliseestlased.org/page3.html
Teksti täiendatud 15.03.2012. Selgus, et viidatud valitsemisprogrammi fail on kustutatud aga selle koopia on alles pe_valitsemisprogramm.pdf failina. Selle juures oli järgnev teade:
TÄHELEPANU – TEGEMIST ON VISANDIGA
Käesolevat programmi ei ole Põliseestlaste üldkoosolek vastu võtnud, seega on kõigil siin võimalus kaasa rääkida.Olen selle ise koostanud ning täiendan seda pidevalt. Hea meelega kuulan teiste inimeste arvamusi selle kohta. Mõned ideed on kindlasti ekstreemsed ja juriidiliselt teostamatud, kuid jätkusuutliku ning iseseisva Eesti loomiseks on nad vajalikud! Kõige raskem on paika panna seisukohta Euroopa Liidu osas. See nõuab veel pikemaid uuringuid.
