Category Archives: avalikud teated

Ametlik Eesti riik elab Moskva ajavööndis

avalikud teated No Comments

Kõik Eesti kodanikud, kes kasutavad ID-kaarti digitaalse allkirja andmiseks, teevad seda mitte Eestis kehtiva aja järgi, vaid Moskva* aja järgi (-1 tund). Nimelt saavad digitaalse allkirjaga failid omale kellaaja, mis on tund aega varasem. Näiteks allkirjastades dokumendi kell 0.50, saab see ajaks 23.50 eelmisel päeval.

Kas sellel lisatunnile on mõju? Tõenäoliselt mitte väga suurt, sest tavalises elus ei ole vahet, millisel tunnil dokument allkirjastatakse. Siiski võib esineda juhuseid, kus tund saab määravaks, sest mingi toimungu jaoks oli seatud kellaaeg või antud kuupäev.

Mis on selle tõenäoline põhjus? Kevadel jäeti ajavööndi muutmisel arvutisüsteemis kell õigeks keeramata. Arvestades seda, et uus üleminek talveajale toimub juba 30. oktoobril, pole ka enam kaua jäänud seda vale ajaga dokumentide perioodi. Täpselt nii nagu isegi seisev kell näitab päevas 2 korda õiget aega, elab ka Eesti riik vähemalt pool aastat ametlike dokumentide allkirjade järgi õiges ajavööndis.

Elagu e-riik Eesti!

* Moskva = Brüssel

EFSF-iga liitumine tõstis riigi võlakoormat 365 protsenti

avalikud teated No Comments

Eesti peaminister Andrus Ansip armastab rääkida Eesti riigi madalast laenukoormast. See on osaliselt tõsi, sest riigi võlb ongi väike ja ulatus 2010. aaastal Eesti Panga andmete järgi 754,1 miljoni euroni.

EFSF-iga liitumiseks antud garantii on tegelikult raamatupidamise järgi võlg, see kajastatakse bilansis võlgadega samal poolel. Seega toimus 29. septembril 59 Riigikogu saadiku poolse otsusega selle võlakoorma 3,65 kordne kasvatamine, sest nüüd on see 754,1 miljoni + 2 miljardit eurot.

Virgo Kruve on kirjutanud artikli Eesti võlakoorma suurendamisest ja näitab ka graafiliselt Eesti Panga andmete alusel, et Eesti era- ja juriidiliste isikute laenukoormus koos riigivõlaga on juba 2007. aastast olnud suurem kui riigi sisemajanduse produkt. Järgnev graafik ongi selle teksti juurest.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP, sinine joon) ning era- ja juriidiliste isikute koguvälisvõlg (punane joon) aastatel 2001-2010 Eesti Panga andmete järgi (miljonites eurodes).Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP, sinine joon) ning era- ja juriidiliste isikute koguvälisvõlg (punane joon) aastatel 2001-2010 Eesti Panga andmete järgi (miljonites eurodes). Alates 2007. aastast on Eesti võlg suurem kui sisemajanduse koguprodukt. Graafik: Virgo Kruve

Kui hakata meenutama, siis 2005. aastal sai peaministriks Andrus Ansip. Pärast seda toimus Eesti inimeste ja firmade võlakoorma kiire kasvamine ja juba järgmiseks aastaks olid need ligikaudu võrdsustunud. Seejärel 2007. aastal ületasid esmakordselt Eesti riigivõlad selle summa, mille eest toodeti riigis kaupu või pakuti teenuseid. Järgnenud aastatel oli võlakoormus pidevalt suurem kui riigi sisemajanduse koguprodukt (SKP), mis on graafikul esitatud punase joonega.

Asjaolu, et Eesti Vabariik on vähe laenanud, pole eriti kindlustunnet andev, sest tema kodanikud on laenanud meeletult suure summa ja kui nende maksevõimega midagi juhtub, siis tunneb seda laekuvates maksudes ka riik. Tegelikult ongi riik kogenud maksutulude alanemist. Võrreldes 2008. aastaga deklareeriti Eesti riigile maksutulu 2010. aastal 33 protsenti vähem, mis on 29 miljardit krooni (1,85 miljardit eurot).

Tähelepanuväärne, et möödunud aastal teeniti Eestis palgatulu 1,85 miljardit eurot vähem kui 2008. aastal ja Eesti Vabariigi parlament otsustas 1,995 miljardit eurot anda EFSF fondile garantiideks.

Starmani kaubamärgid on panditud SEB pangale 3 miljoni euro eest

avalikud teated 1 Comment

Oktoobri “Kaubamärgileht” annab teada 76. leheküljel, et meedia- ja sidefirma Starman on talle kuuluvad 3 kaubamärki pantinud SEB kasuks.

KAUBAMÄRGI PANTIMINE
Reg nr: 35232, 44220, 44221
Pandipidaja: AS SEB Pank, Tornimäe 2,10145 Tallinn, EE
Pandi rahalise väärtuse suurus: 3 000 000 eurot (kolm miljonit eurot)
Registerpandi järjekoht: teine
Registerpandi seadmise leping sõlmitud 05.08.2011
Registrikande jõustumise kuupäev: 30.08.2011

Samas on lisatud ka teade, et registrist on kustutatud varasemad kirjed Swedbanki kasuks seatud pandist. “01.09.2009 tehtud registrikandest on 30.08.2011 kustutatud pandipidaja Swedbank AS kasuks seatud pandi andmed.”

2009. aastal oli Starman oma kõik 3 kaubamärki pannud panti kokku 23 469 900 krooni eest. Praegusel juhul oleks summa siis 46,92 miljonit ehk poole suurem. Väärib ka rõhutamist, et selle eelneva info kohta tegi samal päeval artikli ka ühe kontserni portaal e24.ee kuid ei viidanud selle tähelepaneku algsele tegijale. Teades, et laupäeval nad töötavad vähendatud arvu töötajatega, saigi praegune info Starmani kaubamärkide panti panemisest avaldatud 8. oktoobril kell 15.50

Eesti riigivõlg kasvas 7 aastaga 97,2 protsenti

avalikud teated No Comments

Eesti oli eurotsooni riikide seas võlakoormuse (avalik sektor, riigivõlg) kasvatamiselt alates Euroopa Liiduga liitumisest kolmandal kohal. Meist kiiremini kasvatasid iga inimese kohta arvestatud võlasummat vaid Luksemburg ja Iirimaa.

Aastatel 2004. kuni 2010. enim avaliku sektori ehk riigivõla hulka suurendanud riigid. Arvestus: riigivõlg inimese kohta, muutus väljendatud protsentides. Eurostati andmete alusel graafik Virgo Kruve
Aastatel 2004. kuni 2010. enim avaliku sektori ehk riigivõla hulka suurendanud riigid. Arvestus: riigivõlg inimese kohta, muutus väljendatud protsentides. Eurostati andmete alusel graafik Virgo Kruve

Edetabeli riigivõla suurenemisest iga liikmesriigi elaniku kohta protsentides aastatel 2004. kuni 2010. (võlg € inimese kohta, selle muutus %).

  1. Luksemburg 291,1
  2. Iirimaa 200,9
  3. Eesti 97,2
  4. Portugal 84,2
  5. Slovakkia 83,5
  6. Sloveenia 79,7
  7. Kreeka 78,8
  8. Hispaania 50,7
  9. Saksamaa 44,4
  10. Prantsusmaa 41,4
  11. Holland 40,6
  12. Austria 30,9
  13. Malta 26,6
  14. Soome 25,3
  15. Itaalia 21,7
  16. Belgia 18,5
  17. Küpros 7,5

Eesti peaminister Andrus Ansip kordab sageli, et Eesti riigi võlg on väike. See on tõsi nii protsentidena SKP-st kui üldsummana (isegi elaniku kohta jagatuna) aga seejuures on meie riigivõlg kasvanud suurema protsendi iga inimese kohta kui Portugalis, Kreekas või Hispaanias. Soomega võrreldes oleme lausa 3 korda enam võlga võtnud.

Euro ostujõud on liikmesriikides erinev ehk sõltub palgatasemest. Protsentides väljendatud muutus on sellest neutraalsem ja näitab, millised riigid on oma võlakoormat tegelikult kasvatanud võrreldes 2004. aasta positsiooniga.