Eestis toimub huvitav arutelu teemal, et kuidas Venemaa saab ikka nõuda sealsete MTÜ-de registreerimist ja välismaa agentidena tõlgendamist kui nad saavad välismaalt rahastust.

Sellel teemal oli Reformiraadio stuudios Karmo Tüür, kes tõi välja ka huvitava ja väga tõese võrdluse. Nimelt sellest, et Eesti suurimad ajalehed on ka välismaa firmade omanduses ja tuleks selle tõttu lugeda ka välismaa mõju all olevateks. Võiks minna isegi kaugemale ja öelda, et Postimees, Eesti Päevaleht, Äripäev ja muud on välismaa kapitali mõjuagendid Eesti Vabariigis. See selgitaks, miks meie riigi pinnal asuvad toimetused on sedavõrd Euroopa Liidu meelsed, sest kaupade ja teenuste vaba liikumine annab kapitalile suuremad teenimise võimalused. Nad mängivad ühiskondi üksteise vastu välja, lastes neil töötada väiksema palga eest väitega, et kusagil mujal on keegi teine valmis sama tööd tegema odavamalt.

Me ju kõik teame neid ülistavaid lugusid Soome, Rootsi ja Taani firmadele, mis sulgevad nendes riikides oma tehased ja kolivad need siia. Meie inimesed on veel odavamad kui sealsed töötajad. Samas, kütuse hinnad on juba üsna võrdsed. Järelikult, meie ainus konkurentsieelis on valmidus elada vaesemalt.

Hitler saab teada, et Laaril sai ruum täis video:

Taust on järgnev: Eesti poliitiku Mart Laari käest küsiti ACTA teemal tema Facebooki kontol ja mingil hetkel läks arutelu administraatori jaoks üle piiri ning kõik sellega seostuvad postitused said ära kustutatud. ACTA pooldajad nägid selles muidugi tsensuuri, Mõrva-Mart aga teatas, et postitused olid ruumi kokkuhoiu pärast kustutatud ja seda tegid “administraatorid”.

Järgnev on tema ametlik selgitus:

Vaadates siin fännilehel toimuvat pean lisama, et ma pole kindlasti ühtegi arutelu kustutanud ega muud taolist teinud. Pärast pressikonverentsi võtsin veebilehe administraatorid ette – selgus, et muretsedes Facebooki ruumi sisulise täitumise pärast tänu korduvatele sissekannetele otsustasid nad sedalaadi kattuvate sissekannete hulka vähendada, et muuks aruteluks rohkem ruumi jätta. Kuidagi õnnestus neil aga maha võtta kogu arutelu, kaasa arvatud ka minu enda sissekanded

Reformierakonna idoloogilist suunda aitab ühiskonnas juba 5 aastat tutvustada ka Liberalismi akadeemia nimeline ühendus. Näiteks täna on isadepäev ja ühtlasi ka esimest korda tähistatav liberalismi päev. See esmakordne sündmus oli sedavõrd oluline, et isegi Eesti Reformierakonna Ringhääling (ERR) kajastas seda Vikerraadio hommikustes uudistes.

Akadeemia kodulehelt hakkab silma, et ürituse teade avalikustati 9. novembril ja päeva ise tähistatakse 13. novembril. See on ülimalt lühikese etteteatamisega üritus. Info avalikustatakse neljapäeval ja juba pühapäeval eeldatakse osalejaid. Ilmselt on tegemist siseringi üritusega, et see tingis info sedavõrd hilise avalikustamise.

Millest saab seostada Liberalismi akadeemiat Eesti Reformierakonnaga? Ennekõike seal lehel toodud inimeste nimedest. Eelnevad teated olid:

Kaja Kallas: riigi sekkumine majandusse toob rohkem kahju kui kasu 27.02.2011
Rait Maruste: Eesti areng on märkimisväärne 27.02.2011

Mõlemad esinejad on Riigikogusse valitud Reformierakonna liikmed. Nende teadete ilmumine veebruaris seostub ilmselt valimistega, õigupoolest käis sellel ajal juba eelvalimine, sest elektrooniline eelhääletus algas 24. veebruaril. Samuti sai 28. veebruarist eelhääletada jaoskondades pabersedelitega.

Pühapäevase ürituse esinejad on samuti Reformierakonnaga lähedalt seotud inimesed, kes on olnud nende palgal või kandideerinud valimistel: Rain Rosimannus oli eelmises Riigikogus, Kristen Michal oli varem peasekretär ja nüüd on justiitsminister ning Siim Kallas oli reformierakonna vapiloom ehk minister, peaminister ja nüüd Euroopa Komisjoni volinik.

Kontaktide lehel on samuti ära toodud Reformierakonna struktuurides töötanud inimesed: Rain Rosimannus, kes peetakse partei ideoloogiks ning Annika Arras, kes oli 2011. aasta valimiskampaania juht, praegu tööl peaministri büroos.

Viimane näide seoste kohta on akadeemia veebilehe www. liberalism.ee asumin serveris vps.reform.ee ehk samas serveris kui Eesti Reformierakonna koduleht.

Pole vist üllatav lugeda Äriregistrist, et selle sihtasutuse juhatusse kuulub Remo Tiigirand, kes on samuti selle erakonna liige ja kellele kuuluvad firmad omavad ka kaubamärke “Paremad uudised”, “Reformikiri,” “Eesti Teataja” ning “Tallinna Teataja”.

Kurb, et liberalismi päevana lörtsitakse ära isadepäev.

Poliitikute sõnavõttudest on tekkinud mulje, et tubli eksport aitab meie majandusel kasvada ja me saame majanduskriisi ületatud. See kõlab ilusalt aga on vale kuni põhjani, sest me impordime palju rohkem kui ekspordime.

Käesoleval aastal on meie 9 kuu kaubavahetus negatiivne 458,9 miljoni euroga. See tähendab, et kroonides arvestatuna oleme importinud 7 177 miljonit või 7,1 miljardit rohkem kui ise Eestist väljapoole müünud.

Eesti on oma tarbimist (import) tõenäoliselt rahastanud võetud laenudega. Täpsema ülevaate saamiseks tuleks vaadata ka pankade rahavoogusid, mis jääb mõne teise sissekande teemaks.