Täiendan varasemat sissekannet.

2013. aastal on kunagi Langersen OÜ poolt käivitatud living.ee mööblipoe üle võtnud uus firma saanud nimeks Livingshop OÜ. Enne seda oli ta Living.ee OÜ ja asutamisel Akerston Grupp OÜ.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksukohustuslasel Livingshop OÜ (11511519) maksude ja maksete vőlgu seisuga 26.07.2013 järgmiselt:

Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksukohustuslasel Livingshop OÜ (11511519) seisuga 26.07.2013 maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 326,68 eurot.

Selgub, et septembri maksuvõlg on juuliks 2013 isegi kasvanud.

Kui saate, siis hoiduge sellest poest ostmisest. Muidu toetate kõlvatut konkurentsi, kus interneti mööblipood lasti pankrotti miljoni kroonise maksuvõlaga, domeen kanditi üle uuele asutatud firmale ja proovitakse jätkata nagu midagi poleks juhtunud.

Avaldatud 5.09.2012

Internetis mööblit müüv internetipood living.ee on jälle raskustes. Seekord ollakse kordamas esimesel korral poodi hallanud Langersen OÜ käitumist, kus võlad kuhjusid ja kuhjusid ning lõpetati pankrotiga. Tookordne juht Ove Siiro on vähemalt interneti andmete järgi kõrvale jäänud praegusest firma tegevusest.

Maksuvõlg kummitab Living.ee OÜ tegevust.

Poole aasta jooksul pole Living.ee OÜ suutnud oma maksuvõlga likvideerida. See oli märtsis ja on ka septembris üle 2000 euro.

.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksukohustuslasel LIVING.EE Osaühing (11511519) maksude ja maksete vőlgu seisuga 05.09.2012 järgmiselt:

Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksumaksjal LIVING.EE Osaühing (11511519) seisuga 05.09.2012 maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 116,59 eurot.

Maksuvőlgade väljatoomisel on arvesse vőetud maksukohustuslaste registris kuni 05.09.2012 15:24:25 kajastatud andmed.

.

Varasem võlg märtsist

.

.

Lisatud 17.03.2015

Firma Livingshop OÜ teatas oma pankroti avalduse esitamisest ja sulges internetipoe, pannes sellele parooli.

Maailmas on inimesi, keda tabab üks tagasilöök teise järel. Üheks selliseks “piksevardaks” tundub olevat reformierakondlane Lauri Viikna, keda tuntakse Tivoli tuuride kaudu.

Teisipäeval 7. mail 2013 jäi Lasnamäele püstitatud Tivoli ilma elektrita ja atraktsioonile jäid lõksu inimesed. Kokku tuli päästjatel karusselli pealt maha aidata 7 inimest.  Ta kinnitas Õhtulehele, et külastajatele ohtu ei olnud ja kõik atraktsioonid on läbinud tehnilise kontrolli.

Siinkohal oleks asjakohane meenutada, et kunagi aastaid tagasi oli hirmus õnnetus Rakveres. Karussell läks põlema ja sellest pritsis õli ka inimestele. 2 noort neidu said tõsiseid põletushaavu ja väiksemaid põletusi veel kümmekond inimest. Kahjutasu küsimise ajal selgus, et atraktsioonide omanik oli Rootsi firma ja neid oli kindlustanud Poola firma. Seega jäid inimesed tühjade pihkudega. Lauri Viikna pääses puhtalt.

Kuressaare linnas oli võimul Reformierakond Urve Tiidus´e juhtimisel ja siis anti Lauri Viikna firmale ülisoodsalt maad kasutada.

Pärnust väljudes jäi Tivoli tuuri veoautod silma liikluspolitseile, mis tuvastas nende seas ka selliseid, millel keelati liikumist jätkata ja kästi kohale kutsuda puksiir.

Veel tuleb meelde, et ühel teisel aastal suri Tivoli tuuri ajal isegi krokodill, kes teadaolevalt on kaetud plaatidega ja tugeva nahaga ning vastupidav igasugustele keskkonnast tulevatele rünnakutele. Selline hea kohastumus on lasknud neil olemas olla miljoneid aastaid, kaasaegse inimese vanuseks pakutakse kõigest 50 tuhat aastat.

2009. aasta septembris oli Tivoli Valgas ja siis juhtus samuti elektrikatkestus.

Tundub, et Lauri Viikna Tivolis pileti ostmine on justkui loterii, et millise kavavälise närvikõdi osaliseks seekord saad: jääd lõksu elektrikatkestusest, saad põletushaavu, jääd kusagile kinni või veel midagi neljandat.

Streik on kestnud 3 päeva ja 4. päeva hommikuks on selge, et valitsuse propaganda mõjub halastamatult. Esimese relvana meditsiinitöötajate vastu toodi välja palkade võrdlus maksuameti või Statistikaameti järgi, kus vaadati lõpuks saadud brutopalku. Neis arvestustes ei kajastunud tööaeg ehk ületundide tegemise asjaolu. Kui võrdlus oleks olnud tunnipalga põhine, siis võrdlus teiste erialadega oleks olnud adekvaatsem. See on nagu õpetajatega, kellele Res Publica haridusminister Toivo Maimets lubas (heale õpetajale) head palka aga kui tuli lubaduse lunastamise aeg, siis selgus, et häid õpetajaid justkui polegi. Samamoodi käitutakse praegu arstidega, kes peavad töötama ülekoormusega ja tegema lisatööd ning selle järel neile öeldakse, et olete liiga palju pingutanud sellise hea palga eest ja olge tagasihoidlikumad oma nõudmistes. See võimaldab mööda vaadata asjaolust, et ülekoormuse põhjuseks on töötajate vähesus. Vaatasin just eilsest Äripäevast, et võrreldes möödunud aastaga on meil vähemaks jäänud tuhat meditsiiniõde. Alles oli neid 7,7 tuhat. Ansipi kolmanda valitsuse ametiaja alguses aga 8,7 tuhat. Pevkuri töö, et meditsiiniõdesid on vähemaks jäänud.

Arstide palk saab tulla maksumaksjate rahadest. Õiglasem oleks öelda, et arstide praegune palk tuleneb meie maksusüsteemist. Me kogume tulumaksu nagu Bulgaaria või Venemaa, kus kõigile on üks tulumaksumäär vastavalt 13% ja 10% aga palku võrdleme Soome või Norraga. Praeguse maksusüsteemi juures ei saagi inimestele rohkem maksta ja ainus võimalus lisaraha leidmiseks on valitsuse jaoks aktsiiside tõstmine ehk kaudne maksustamine.

Huvitavaid argumente on valitsus kasutanud meditsiinitöötajate streigi nõrgestamiseks. Esimene neist oli riikliku lepitaja ametis oleva kohusetäitja Priit Pärna väide, kes oli või on jätkuvalt IRL-i ridades, et streik on ebaseaduslik. Väidetavalt ei tohi kollektiivlepingu kehtivuse ajal streikida. Ma pole kontrollinud, kas nendes streikivates haiglates on hetkel kehtiv leping või on streik selle tulemuseks, et lepingut pole sõlmitud. Sellisel juhul esitas Priit Pärn laarikule kohaselt pooltõde, sest kehtiva lepinguga haiglad ei streigi aga ilma lepinguta võiksid seda teha aga neile edastati valeinfo, justkui nad ka ei tohiks. See on riiklik survestamine.

Teine väide on streikijate nõuete kahtluse alla seadmine. Näiteks öeldakse, et need on liiga laialdased ja hõlmavad ka poliitilisi nõudmisi. Kuni selleni välja, et nad tahavad muuta kogu meditsiini rahastamise süsteemi. See pole ju nii aga riigi ametnike poolt esitatuna jätab streikijatest negatiivse mulje. See on ebavõrdne võitlus, kus inimeste aitamisele pühendunud inimesed peavad konkureerima poliitikutele omastes tõe väänamise võistlustel ehk palgatud rääkijatega (PR-inimesed).

Rosinaks valitsuse kreemisel koogil oli nende möödunud nädala teade, et järgmise aasta eelarve sai ära kinnitatud ja parlamendile esitatud. See on selge märk, et streikige palju tahate aga riigieelarvet te muuta ei saa, sest seda otsustavad Riigikogus Reformierakonna, IRL-i ja SDE saadikud ehk ametlik ja poolametlik koalitsioon.

Kokkuvõttes peab Ansipi valitsus propaganda sõda omaenda töötajate vastu. Märtsi alguses sõditi õpetajatega, keda esitleti ka valitseva režiimi vastu põhjendamatult kriitilistena. Tulemuseks käivitati nende töökohtade vähendamise programm, mida tuntakse koolide reformina ja mille sisuks on gümnaasiumite arvu vähendamine ehk õpetajate koondamine, mille tulemusel peaks säilivate ametikohtade palk tõusma. Seda tahtsid ju õpetajad, et nende palk tõuseks. Valitsus võttis neid kuulda, vähendab lähiaastatel nende arvu ja tõstabki palku. Ilmselt samamoodi läheb ka arstidega, kes peavad oma ridu veelgi rohkem kokku tõmbama, et igale üksikule makstav palk saaks mingi protsendi tõusta. Arstid soovisid muidugi töötundide arvu vähenemist ja palga tõusmist aga saavad töötundide tõusu ning keskmise palga tõusu. Eilses Ringvaates luges Marko Reikop ette ka põhiseaduse paragrahvi, et mitte kedagi ei tohi takistada Eestist lahkumisel. Lisaklausel oli seadust rikkunud inimeste kohta. See oli ka ilmne teade arstidele, et streigi asemel lahkuge Eestist. Nagu ütles president Toomas Hendrik Ilves 2006. aasta oktoobri alguses oma programmilise kõne pealkirjas „Teeme Eesti suuremaks“. Mõelge kui vahvalt see kõlaks, et Eestist pärit arstid on tööl ka meie naaberriikides ning nende patsientideks on sinna riiki tööle läinud endised eestimaalased. Vinge, teeme Eesti suuremaks, kolime kõik rikkamatesse riikidesse elama. Või nagu sõnastas Andrus Ansip 2006. aasta detsembris alanud kampaaniaga, viime Eesti 15 rikkama riigi hulka (elama).

Tallinna lennujaamas tegutseb Eesti mainet kujutav Eesti Ekspokeskus (juurililine isik Branding Estonia OÜ). Tegemist on väljapanekuks pinda rentiva firmaga. Ettevõtted loodavad nende pindadel oma tooteid näidates ennekõik lennujaama läbivatele turistidele, et need ostavad midagi kaasa või siis võtavad lausa vaevaks pood üles otsida.

Tegemist on sama ebatulusa tegevusega kui Estonian Air lendajana. Viimati nimetatu suudab küll maksud ära tasuda aga nõuab omanikult ehk Eesti riigilt aina lisaraha maksmist. Eesti Ekspokeskuse omanikud pole siiani raha juurde pannud ja võtavad seda maksude arvelt, jäädes võlgu ka riigile.

MAKSUVŐLGADE TŐEND

Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksukohustuslasel Branding Estonia Oü (11769028) maksude ja maksete vőlgu seisuga 16.09.2012 järgmiselt:

Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksumaksjal Branding Estonia Oü (11769028) seisuga 16.09.2012 maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 117,21 eurot.

Sama info ka pildina

Muidu maksude võlgnevuse pärast ei kirjutakski aga tegemist on ka rämpsposti saatnud firmaga.