Tartu reformierakondlasest linnapea Urmas Kruuse on Eesti Reformierakondliku ringhäälingu vahendusel andnud teada, et nad ei kavatse lubada Tallinna Televisioonil teha varsti algavat saadet “Tartu – heade mõtete linn”, sest see on sarnane nende kaubamärgiga. Tema täpne tsitaat oli selline: “Aga kuidagi turunduslikult või oma sloganite ja muude kaubamärkidega me seda toetama ei hakka.” ERR pani uudisloo pealkirjaks, et ” Tartu ei luba oma kaubamärki Tallinna TV-l kasutada” aga seda Kruuse sõnaselgelt ei öelnud. Artikkel http://uudised.err.ee/index.php?06234674

Tegelikult ei saa Tartu linnavalitsus keelata kellelgi teha saadet pealkirjaga “Tartu heade mõtete linn”, sest nende registreeritud kaubamärk ei ole kaitstud telesaadete, videofilmide ega muu televisiooni või filmiga seonduvaga.

Selleks, et Urmas Kruuse saaks keelata saate pealkirjas sõnade “Tartu heade mõtete linn” kasutamise, oleks tulnud klassis 41 kaitsta tegevustena näiteks midagi järgnevat: etenduste lavastamine, produtseerimine; stsenaristiteenused; tele- ja raadioprogrammide lavastamine, valmistamine, produtseerimine; filmitootmine, -produtseerimine; videofilmide tootmine, produtseerimine; videofilmide montaaz; subtiitrimine; lindistusstuudioteenused; filmide üürimine, laenutus.

Linnavalitsus on klassis 41 kaitsnud aga järgmised asjad: haridus; väljaõpe, meelelahutus; spordi- ja kultuurialane tegevus.

Nende loetelude võrdlemisel selgub, et Linnavalitsus ei ole kaitsnud kombineeritud kaubamärki (logo + tekst) videode, filmide ja tele teleprogrammide tootmise alal.

Seejuures poleks nende sõnade lisamine loetelusse tähendanud täiendavaid kulutusi, sest riigilõiv on klassi kohta ja pole tähtis, mitu kaupa või teenust sa pikast nimekirjast võtad.

2008. aasta finantskriis oli ennekõike usalduse kriis. Pangad ei teadnud, kes ja millises mahus oli ostnud väärtusetuid sub-prime võlakirju. Neile olid antud kõrgeimad reitingud aga tegelikkuses olid nad väärtusetud. Samahästi kui ära kingitud raha.

Praegust kriisi on leevendada püütud läbi riiklike toetuspakettide ja pankadele antud garantiide. Tegelik probleem on aga selles, et liikmesriigid saavad laenata ainult kommertspankadelt ja mitte otse Euroopa Keskpangalt. See tähendab finantsturgudele teenimise võimalust, sest nad vahendavad kommertspankade kaudu keskpankade antud laene. Olukorra lahendaks usalduse suurendamisena see kui Euroopa Keskpank saaks otse laenata madalate intresside liikmesriikidele. Siis ei oleks võimalik selline olukord, et mõni eurotsooni liige sattub eurolaenu intressidega justkui väljapressimise ohvriks.

Midagi imelikku toimub Harjumaal Rae vallas. See on paar viimast aastat olnud juhtida Reformierakonna nimekirjas kandideerinud Veigo Gutmanni poolt. Tema pojaga on seotud ka viimane kohalik skandaal. 19 aastane Eric jäi vahele kohaliku gümnaasiumi ette roojamisega (kakamisega) ja peab nüüd karistuseks tegema 100 tundi üldkasulikku tööd.

Eric tunnistas oma süüd ja mõistis, et toimepandu väärib üheselt hukkamõistu. Ta on nõus ja valmis lisaks politsei poolt määratud rahatrahvile tegema Jüri Gümnaasiumi heaks ühiskondlikku kasulikku tööd ja pean õigeks, et esimesel võimalusel ta peabki alustama. Koolidirektori Maria Tiroga saime kokkuleppele, et töö 100 tunni ulatuses Ericule leitakse ning hiljemalt suvevaheajal saab ta hakata tööle.

Veigo Gutmann 9. septembri Delfi artikli.

Sellistel materjalidel on kalduvus arhiividest ära kaduda või saada moonutatud ja seetõttu ka koopia tekstist pildina.

Tegemist on juba teise Reformierakondlastega seotud avalikus kohas kakamise eest trahvi saamisega. 2007. aasta suvel toimusid Reformierakonna suvepäevad Võrumaal ja nendelt tulnud üle 50 aastane meesterahvas jäi kakamisega vahele Võru linna pargis. Ta heideti sellise teo pärast erakonnast välja aga ajalehtedes ilmunud viited teo kohta ei ole enam interneti otsingutega leitavad.

Peaks küsima, et mis värk on reformierakondlastega, et kipuvad ilusa Eestimaa peale kakama?

Patoloogiline valetaja ja kahel korral valitsusest lahkuma pidanud (mõlemal korral valetamise pärast!) Mart Laar on taaskord hakkama saanud ennekuulmatu avaldusega. Nimelt lubas ta sõrmuste vennaskonna ehk Eesti Üliõpilaste seltsi liikmete listis, et “Eesti riigi ründajad lastakse maha, seda garanteerin”.

Ilmselgelt pidas ta silmas Karen Drambjani, kes 11. augustil sisenes Kaitseministeeriumi ruumidesse, lõhkas seal suitsupomme, kamandas paar töötajat ühte kabinetti ja lõpuks hukkus politsei kuulide läbi. Siiani pole selge, miks ei õnnestunud temaga läbirääkimisi alustada, sest mingeid nõudmisi tal ei olnud, inimesi ta ei vigastanud ega kedagi pantvangi ei võtnud. Drambjan oli ise kõige suurem ohver, sest ta lasti maha.

Pikaro märkis, et ilmselt Laar ei teadnud, et minister ei saa anda käske kaitsepolitseile, K-komandole ega politseile. “Lisaks ta ei tea, mida see avaldus tähendab; kolmandaks ta ei kujuta ette, kes või mis need vaenlased on. Ta ütles veel, et ta garanteerib – mida ta siis selle garanteerimise all mõtles, milliseid jõude või seadusandlust? Ta ei tea, mida ta räägib, anname talle sellepärast andeks.”

Allikas Delfi intervjuu

Eestile ei sobi mõrvamisest mõtlev minister. Iga õigusrikkumise korral tuleb karistust mõista seaduste järgi, mitte lihtsalt inimene maha lasta.

Millisel viisil määratletakse Eesti riigi ründamine? Kas seda teeb Mart Laar ja otsustab ainuisikuliselt, kes maha lasta või elama jätta? Mõne jaoks on riigi ründamine ka see kui küsid valitsusliidu senise tegevuse kohta. Seniste poliitiliste otsuste vastu olles muutud kohe kindlasti riigi vastaseks, sest poliitikutel on komme ennast riigiga samastada.